Ajateenistusest Staabikompaniis VIII

Kel pühapäeva õhtuga midagi tarka peale hakata, hoidke alt – autoril on mitu nädalat aega olnud materjali koguda. Sellel nädalavahetusel ei saanud I AEK rühm nii kui nii välja, eelmisel nädalal jäi mul see lõbu ära patu tõttu. Ajasin 5:59 dresse selga, kui seersant sisse astus – seletuskiri ja hüvasti linnaluba. Nii mõnigi võib siin hätta jääda rikkumise tuvastamisega, aga asi on väga lihtne – varem kui 6:00 ei ärgata.

Mõtlesin kirjutada sellest, kuidas NAK 4 nädalat grüünes saab veeta, aga tundub, et sügis jäeti huvi puudusel ära – pole enam rohelist lapikestki. Esimest metsalaagrit nad igal juhul kiitsid. Tunne või kadedust… Samas tõenäoliselt on lõpuks ikkagi kuu aega mõõdukat igavust eelistatav kuupikkustele ‘Ultimate Survivor’-i’ võtetele. Üleöö tekkinud talvevõlumaa tähendas meile muidugi tööd, tööd, tööd. Vihmas võimlemine on asendunud varajase lumerookimisega. Talvejopede kandmise kohustus tundub lausa hellitamisena – nii sossu on nendes. Minul õnnestus sellest lumetõrjeaktsioonist mõningal määral pääseda – käisin järjest kahel Peastaabi häirel (noortel oli häiregrupiõpe) ja õhtul läksin üldse teatrisse : ) ‘Oscar ja Roosamamma ehk kirjad Jumalale’ oli täitsa OK, päris taevani ülistama samas ei hakkaks, ta ei ole kohe üldse mitte esimene omataoline. Noored, kellega seal käisime, juba tajuvad biiti, ei anna enam näiteks WC’s ‘Püsti valvel!’ vmt. Aga kui nüüd südamelt ära rääkida, siis päris hea seltskond tundub olevat, nädalavahetuse vastutavad ajateenijad igatahes kiidavad uut SBK’d, mehed ei tahtvat ka käsu peale labidaid käest panna :) Et nad ei arvaks, et KV’s kunagi midagi üle lastakse, oleme iga õhtu nagu kord ja kohus hümni laulnud, praeguseks on ta lihasmälus ja parajalt tüütu.

Tuleb välja, et minu toas on esoteerikahuviliste infestatsioon (kasutaksin hea meelega mõnda eestikeelset vastet, kui sellise leiaks ja tingimusel, et see oleks sama halvustava tooniga)  – mitu õhtut talusin arutelu tahtejõul jäsemete tagasikasvatamisest jne. Selgub, et näiteks jalast ilma jäänud inimesed ei ole lihtsalt piisavalt ‘avatud’ : ) Ühe teise vaidlusega jõuti konsensusele, et vanglas on parem kui ajateenistuses : )

Kummalisel kombel olen igal AEK nädalal häire peale välja jooksnud, lisaks sain taas olla päevnik – polnudki ammu olnud – 24 tundi sibi ülesannetes olla mõjub hästi paisuvale egole. Minust on saamas veterantoimkondlane, 3 korda korrapidaja, 2 korda päevnik, 1 korra toimkonna reserv. Iga mees juba selliste numbritega uhkustada ei saa. Samas pole tegu päris minu isikliku tragöödiaga, autojuhid-toimkondlased täidavad tihti ülesandeid lausa ülepäeviti.

Reservi on vahepeal arvatud 2 iso-staari (isolaatori püsikunded), võib julgelt arvata, et vähemalt 2 lähevad lähiajal järgi. Vanad head põlve- ja seljahädad. Hea, et nad siit ära saavad, samas kahju ka – toredad inimesed, keda tõenäoliselt enam ei näe.

Autojuhid saavad päris palju aega garaažis veeta – siiamaani olen seal näiteks õppinud, et suruõhuga on väga hea relva puhastada : ) Ülesandeid jätkub – kontrollime õlisid, varustust, mängime camovõrkudega, konserveerime, tassime, tõstame, puhastame. Maastikusõit peaks järgmine põnev asi olema, ootan huviga. NAK’i mehed tulid mõttele meie tagasisidevormidesse kirjutada näiteks: ‘Rännakuid on liiga vähe’, ‘Milleks pesta pesu pesumasinates, kui käsitsi saab ka?’, ‘Kaevikuid pole ammu kaevanud’, ‘Dušist tuleb liiga soe vesi’ jne : )

Lugemiseks on aega ülegi, olen enda jaoks avastanud näiteks ‘Howard’s End’-i, ‘Väikse Eesti Seksiraamatu’ (jäi teine raamatukogu kolimisel orvuks) ja isegi ühe Hr Geers’i doktoritöö küberkaitse kohta, mille paari tooli tassimise eest saime. (nii väikse töö eest oleks loomulikum olnud karistada saada, kui raamatu ja nänniga premeeritud) ‘Niizama brausides’ sattusin peale ühe kunagise ajateenija memuaaridele/kirjadele – millegi pärast on endasuguste heietuste lugemist eriti võimatu pooleli jätta, eriti kui need sellise meisterlikkusega kirjutatud on. (soovitan kõigil žanri austajatel lugeda)  Reamees K võiks kiiremas korras oma ‘Kaevikuhullu päevaraamatuga’ maha saada…

Nägin ära Ämaris asuva õppuste (‘Steadfast Juncture 2012’, kui ma ei eksi) staabi, tegime seal kahel päeval väiksemaid töid. Mõned mehed saadeti ka nädalaks korraga. Kahjuks B-kategooriat õppivaid ajateenijaid sinna ei tahetud ja nii ma siin jäingi ilma heast võimalusest ennast kasulikuna tunda ja oma inglise ja saksa keelt praktiseerida. Päris muljetavaldav oli vaadata, mida NAK seal suvel kahe nädalaga korda oli saatnud. Teine lebo ots (lihtne ülesanne, lähetus vmt), millest suu puhtaks pean pühkima, on Teavituskompanii. Küll oleks hea päevast-päeva ainult söömas käia ja Sõdurilehe tarvis uudistenupukesi toota.

Mõistagi laguneb endiselt distsipliin ja tõuseb kehamassiindeks : )

Ette kandis reamees Elias.

P.S. Oleksin huvitatud humoorikatest jooksulauludest ja ‘vasak-vasak, vasak-parem-vasak’-uga riimuvast.