Ajateenistusest Staabikompaniis VII

Sügis on ajateenijatele lehtede riisumiseks. (jätsime neid murule piisavalt, et uuel SBK-l rehaorjuses külm ei hakkaks) Eelmisel nädalavahetusel tõime oktoobrilastele kappe ja voodeid, mis oli minu arvates meist väga armas. Nüüd on nad ennast juba sisse seadnud ja jooksevad bokserite väel kompanii peal ringi ning teevad muid meie jaoks naljakaid asju, mida mitte kaua aega tagasi ise tegime. Oma SBK ajal ei teinud ma märkamagi, et sprotid makaronidega on üsna pentsik roog, aga tuleb välja, et sellega tervitatakse traditsiooniliselt uusi sõdureid. Üldse ei kadesta neid kahte meest, kes meil SBK-d kordama jäävad. Suvi polnud just troopiline, aga külmas novembrivihmas bibi all ööbida peaks olema juba hoopis teine tera. Räägitakse, et Sidekompaniis pole nii raske SBK – äkki saavad siis noored ka jaotelkidesse. Õnneks võime me nüüd sooja aluspesu kanda, kuigi suht ‘liiga vähe, liiga hilja’ olukord on, pooled mehed köhivad nagu staažikad suitsetajad, mõned on üldse laatsas. Linnaloale ei taheta eriti lasta, antakse seletuskirju, haiguste tõttu vabastatud ei saa samuti linnaloale, mis tähendab sisuliselt, et mehed väldivad arsti juurde minekut nii kaua kui võimalik. Reamees M sai ühe päevaga 4 seletuskirja, rikkumiste raskus mõistagi langes eksponentsiaalselt iga seletuskirjaga ja lõpuks meenutas olukord surnud hobuse piitsutamist. Kõik algas sellest, et tema kapis oli üks tühi Coca-Cola pudel, millest järeldati, et talle meeldib ‘taarat koguda’ ja kõik taara tuleb järgmised 2 nädalat tema kui taarakuninga kätte viia. Reamees N oli seevastu tahtmatult lasknud oma katelokis välja areneda seente evolutsiooni uuel harul, mille eest karistuseks 2 nädalat igal hommikusel rivistusel katelokiga käia tundub täiesti mõistlik : ) Ka mina sain esimest korda seletuskirja kirjutada – nii 15 minutit enne linnaloale minemist tuli välja, et ma pole üht klassivõtit tagastanud, mille allkirja vastu välja võtsin. Õnneks linnaluba ei tühistatud, mille üle ma olen ütlemata tänulik. Samas sain üsna ebamugava karistuse – olen 2 nädalat ‘võtmehoidja’. Vähemalt pole võtme küljes sangpommi nagu seersant P oleks soovinud. Aga sööklas antakse jällegi jäätist, et mitte üdini negatiivne olla : )

NAK käis oma lipu/lõpurännakul, mis oli küll natuke lihtsam kui meil, ilmselt seetõttu, et nad pidid juba esmaspäeval uuesti vormis olema – meie saime põhimõtteliselt 2 nädalat haavu lakkuda. Niisama sellel ikkagi minna ei lastud – laskmast tagasi rännates said nad lompides ja ülesmäge liivas madalroomata. Kena paiga, kus see toredus aset leidis, nimetasid väga sobivalt ‘n*ssimäeks’.

Eelmise nädala neljapäeva hommikul käisid ka autojuhid kell 5:30 tavapärase hommikuvõimlemise asemel palkidega maadlemas, tavaliselt on sellised asjad rohkem NAK-i pärusmaa. Veider oli see, et olin just eelmisel õhtul ühele õppurile maininud, et tahaks seda hea meelega ise proovida – äkki andis ta mu soovi edasi : ) Meeldiv just ei olnud, meile kaheksale sattus kui mitte kõige raskem, siis üks raskemaid palke küll. Seda mehist palkide isandat saime suruda rinnalt, teha temaga kükke ja istessetõuse ning teda territooriumil ringi tassida. Lisaks olid meil suhteliselt suured pikkusevahed ja vahepeal oli tunne küll selline, et minu rinnakorv on sattunud tasakaalukiige toeks. Sel neljapäeval kostitati meid natuke teiste harjutustega samal varajasel tunnil. Et meist kursuse lõpuks Burger King’id ei saaks. Oleks ma NAK-i liige, siis teeksin sedalaadi Rocky treeninguid ilmselt tihemini.

Hundiisu on tõesti taandunud, nüüd, kui meie päevi täidavad enamasti teoorialoengud, masinate tutvustused ja sõidutunnid tavapäraste SBK sõdurite tegevuste asemel. Õnneks olin ma enne ajateenistust sõitmist üsna palju harjutanud ja ei pea päris sidurist-pidurist alustama. Sõidutunnis kruiisime Peugeot’ga, pataljoni territooriumil sain proovida GD 250-t, Unimog 1300L-i, 1017-t. Üldse ei kurda : )

Tuba on hea sattunud. Huumor on pidev. Mehed on mõistlikud, kohtusetundlikud. NAK-i liikmeid julgustatakse ära tõusma – näiteks ei tohi nad autojuhtidega ‘ilma põhjuseta’ rääkida ega nende tubadesse minna, neid ei tohi nimetada reameesteks vaid õppuriteks, vestlus käib läbi ‘teie’ jne. Jah, mõistagi peavad nooremallohvitserid oma kõrgemat positsiooni ja vastutust tunnetama, aga selleks pole kindlasti vaja minetada lihtsat inimestevahelist austust ja viisakust. (eriti kuna nende samade meestega sai vaid natuke aega tagasi soodes leiba murtud) Õnneks ei ole meie NAK hormooni täis läinud nagu me alguses kartsime – eks seal ole ka mõistlikud mehed tugevas ülekaalus.

Mulle isiklikult olid esimesed 2 nädalat üsna rasked, sain olla nii vastutav kui kompanii korrapidaja – vähe und ja palju rabelemist. Uue hooaja alguses tehti relvaruumis ümberkorraldusi, õnneks päris Udujõe Uudud sinna sissepääsu ei taotlenud, samas mitme lukuga uks käis lahti-kinni tunduvalt tihedamini, kui mulle oleks meeldinud : ) Tähestikulise järjekorra alguses olemise rõõmud. Meil on S ja T tähega poisse, kes ei teagi, mis tunne on toimkonnas olla, minul seevastu on see au olnud 4 korda. Teise nädala olin häiregrupis – peale 2 häire intensiivistas olukorda pataljonis puhkenud ‘heinapalavik’ ehk kartus revisjonikomisjoni esimehe, erukindral Heina, visiidi ees. Häiregruppi juhendati seega eriti hoolikalt. Jõudsime esimesel korral peastaapi 7 minutiga, sest mina ja veel 2 meest pidime ära jooksma külaliste vastuvõtult (kahju, et külalisi kuhugi kaasa ei või võtta – näiteks kasvõi õhtusöögile), teine kord natuke alla 5-ga, minu arvates võib rahule jääda. Hea on sellised asjad varakult kaelast ära saada (vähemalt mõneks ajaks), et nad pärast eksameid jmt ei segaks.

Kahjuks ei esine viimasel ajal palju huvitavaid vahejuhtumeid, millest kirjutada. Kuigi ühel päeval oli taevas topeltvikerkaar, mida on, olgem ausad, üsna oluline ära märkida. Lingvistika rubriigist – pataljoni korrapidaja on nüüdsest ‘patikas’, mis on minu arvates väga sobiv, sest nende turvaruumi nimetatakse ‘akvaariumiks’.

Külastasime Paldiskis Kalevi Jalaväepataljoni, kahjuks ainult aedade veoks, aga positiivne oli see, et saime sinna minna ja sealt tulla sellise 25-tonnise täismassiga mürakaruga:

Natuke pelgan, et selline võib vabalt ka minu teenistusautoks saada. Pöörderaadius on naeruväärne – väga ei tahaks see mees olla, kes kellegi nunnu ‘munakeetja’ või ‘seljakoti’ teekattemärgistuseks sõidab. Isegi meie autot juhtinud vanameistrist veoautojuht ei tundnud ennast täiesti enesekindlalt. Ta rääkis muide väga huvitavaid jutte oma kogemustest ajast, mil ta Siberis kindrali saunamehena teenis. Mina ja reamees B saime teada kindla tõe, et kui sõdur magab, läheb teenistus edasi : )

Kahju on sellest, et Sidepati mehed enam soodsalt Jazzkaarel käia ei saa, sest Eestit külastab tõeline legend. Spain ja Got a Match tõmbavad mind alati käima. Kogusime ideid mida sõdurikodu juhatajale edasi anda, mulle meeldis kõige rohkem ‘vuntsikuu’ ehk idee, et mingil kuul võiksid kõik ajateenijad omale korraliku lenksu kasvatada – sile lõug oleks karistatav. Lootused, et mõned kuulsad inimesed meiega rääkima tulevad ja et toredaid üritusi korraldatakse, on igatahes kõrged. Olin meeldivalt üllatunud, et kompanii juhtkond otsustas korraldada väikse koosviibimise ajateenistuse ajal sünnipäeva pidanud ajateenijatele, tekitab korraks kuidagi sooja tunde. Muidugi hea PR ka – vahel kipub vägisi tunduma, et StKo-s on ‘piitsast ja präänikust’ ‘prääniku’ osa välja jäetud. Eriti tugevalt kerkib see tunne esile kui rääkida teiste väeosade meestega – kellel oli rännak 40km, kellel lahingvarustuses 33, kellel võeti korduseksami eest ainult 1 hinne maha (vastupidiselt meie korrale, et korduseksami maksimaalne hinne on 1), kes kasutavad sülearvuteid, kes veedavad suurema osa nädalast väljas kui sees jne. Kõige tipuks kostitati autojuhte nädala lõpus kapiralliga – üsna vastuoluline levinud ideega, et AEK ajal muutub Sidepataljon meie jaoks Kuldseks Külluse Koduks. Võib-olla on lugeja isegi märganud, et elu pole Staabikompaniis alati just meelakkumine, samas mõni teine ehk leiab, et käivad maksumaksja raha eest lebotamas : ) Tõde on mõlemas.

Advertisements
Sildistatud , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s