Olen Lauri Elias ja õpin kolmandat aastat Tallinna Ülikoolis informaatikat.
Sellel kursusel loodan avastada lünki oma teadmistes. Teemade loendile peale vaadates tundub vähe tõenäoline, et ma millega täiesti uuega kokku puutun, aga kindlustunne, et ma siiski olen kursis tänapäeva tehnoloogia poolt pakutavaga on ka midagi väärt. Samasugune eelaimdus oli mul enne ‘Arvuti töövahendina’ loengu külastamist, aga lõpuks õppisin ma seal nii mõndagi kasulikku ja säästan arvatavasti elus sadu Exceli, Wordi ja Powerpointi tunde.
Selle nädala loenguteema ‘ahaa-efektiks’ võiks ehk olla see, et kuigi õppetööd püütakse reformida, on asi standardsest lahendusest veel kaugel. Mõni õppejõud kasutab IVA, mõni ajaveebi, mõni folderit ülikooli serveris ja kõige mahajäänumad e-meile ja koopiapaberit, kusjuures Eestis pole olukord üldse nii hull. Õpin arvatavasti nii mõnegi nipi puhtalt tänu sellele, et pean selle aine tarvis oma ajaveebi looma, tagasiviiteid tegema jne.
Püüan viia läbi lühikese reflektsiooni oma viimasel kahel ülikooliaastal õpitu kohta. See on küll natuke suur amps, aga samas kitarrimängust või rulluisutamisest tundub mulle naeruväärne kirjutada, eriti kuna minu puhul pole need tegevused just väga koordineeritud ega dokumenteeritud.
Kui bakalaureuse kraadi omandava üliõpilase ülesanne on omandada võimalikult laiapõhjaline haridus, siis olen ma oma ülesandega üle keskmise hästi hakkama saanud. Mu keskmine hinne on 4,2. Olen õppinud programmeerimiskeeli C, C++, C#, Java, PHP, Javascript, Python ja Actionscript ning tutvunud nendele loodud raamistikega. Oskan kasutada operatsioonisüsteeme Windows, OS X, Kubuntu. Saan hakkama riistvaraliste vigade diagnoosimisega ja riistvara vahetusega. Oskan töödelda videoid, heli ja pilte. Olen külastanud Eesti suurimaid ITK-ettevõtteid. Olen paigaldanud helitehnikat, muusikat sisse mänginud, matemaatilisi probleeme lahendanud jne. Suuremat osa minu tehtud töödest võib näha siin: http://www.tlu.ee/~lauriy/
Ma olen rahul, et ma kõike seda õppinud olen, samas ei ole tänapäeval sellised ‘Jack of all trades’ tüüpi inimesed hinnas, kuna tegevusvaldkonnad on niivõrd spetsiifilised. Leian, et peaksin minema süvitsi, jõudma mingil alal tippu või tipu lähedale, sest varia alal tugev olla ei tasu enam mujal ära, kui Miljonimängus. Seda tõestas ka näiteks minu nurjunud katse saada tööle Webmedia nimelisse firmasse. Nõuti 3 spetsiifilise Java EE raamistiku integreerimist, mis käis minule lihtsalt üle jõu.
Samuti olen ma oma oskusi liialt vähe rakendanud, ainus üldse mainimist väärt projekt, milles olen osalenud, on Informaatika Instituudi üliõpilaste koduleht: http://www.cs.tlu.ee/tudengikodu/index.php?id=1
Leian, et seda on vähe. Peaksin oma oskusi rohkem praktikas rakendama, kasvõi tasuta vabatahtlikku tööd tehes, vastasel juhul hakkan ma aina rohkematele inimestele pettumust valmistama, kes mu suure hurraaga projektis osalema kutsuvad, kuid siis näevad, et tegelikult puuduvad mul vajalikud kogemused.
Lauri ajaveeb 
Lauri,
Väga hästi tehtud eneseanalüüs, tõesti põhjaliklikult esitatud ja seda oli huvitav lugeda. Küll teen väikese kommentaari “ahhaa”-efekti kohta. Kindlasti jäävadki õppejõud kasutama erinevaid võimalusi – kes blogi, kes IVA, kes serveriruumi, siin ei tulegi kunagi mingeid standardeid, vaid see ongi mitmekesisus, mida pakub infotehnoloogia areng. Varem kasutati peamiselt ainult IVA ja serveriruumi, see et blogid, portfooliopõhised keskkonnad jms on lisaks, on areng, aga standardeid kindlasti ei tule.
Edukat kursuse jätku,
Kairit