1. loeng (5/9/2011)

Link
1)

“Informatsiooni loomine, jagamine, kasutamine, integreerimine ja manipuleerimine mängivad infoühiskonnas tähtsat majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist rolli.”

(http://en.wikipedia.org/wiki/Information_society)

“Infoühiskond tähistab ühiskonda, kus informatsiooni loomisest, levitamisest ja manipuleerimisest on saanud kõige olulisem majanduslik-kultuuriline tegevus.”

(http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci213588,00.html)

“Üks on selge:  infoühiskond ei ole pelgalt tehnoloogia, vaid terviklik ühiskonnakorraldus, kus peamist rolli mängib info ning selle vahetamine.”

(http://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas)

“Infoühiskond on post-industriaalne ühiskond, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia muudab kultuuri-, poliitika- ja sotsiaalelu igat aspekti ning mis põhineb informatsiooni tootmisel ja levitamisel. Infoühiskonda iseloomustavad: 1) ITK üleüldine kasutuselevõtt kodus, tööl ning vaba aja veetmisel, 2) ühiskonna kihistumine selle põhjal, kui suurele osale informatsioonist on indiviidil ligipääs, 3) (rahvus)riigi rolli marginaliseerumine indiviidi elu üle otsustamisel ning 4) uut tüüpi kuritegevuse teke, millega tegelevad kõrgeltharitud kurjategijad, kes on võimelised varastama indentiteete ja/või suuri rahasummasid.”

(http://www.businessdictionary.com/definition/information-society.html)

“Infoühiskond on mõiste, mis tähistab kõrgeltarenenud majanduse ja ühiskonnakorraldusega ühiskonda, kus informatsiooni- ja suhtlusteenused on võrreldes kaupade tootmise ja traditsiooniliste teenuste (nt kaubandus ja transport) ees edu saavutanud ja on ühiskonna kesksed osad.”

(http://wirtschaftslexikon.gabler.de/Definition/informationsgesellschaft.html)

Infoühiskond tähistab ühiskonnakorraldust, kus kõige tähtsamaks ressursiks on muutunud teadmus.

2)

Dokumendis ‘E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil’ tuuakse eelkõige esile, et  ette on näha kvalifitseeritud tööjõu leidmisega seotud probleeme ITK sektoris, mis on tingitud peamiselt noorte vähesest huvist tehniliste erialade vastu, ühiskonna vananemisest ja ettevõtete vähesest huvist investeerida inimestesse.

Lisaks märgitase olulise probleemina ära ühiskonna vähesed e-oskused, isegi kuni 60% Euroopa Liidu rahvastikust ei ole omandanud vajalikke oskusi kaasaegses infoühiskonnas toimetulemiseks ja selle parandamine vajab suurte ühiskonnarühmade mobiliseerimist.

Tuuakse esile, et probleemide lahendamiseks oleks tarvis teha rohkem riikidevahelist koostööd.

3)

Eestis ei osale eraettevõtted piisavalt teadus- ja arendustegevuses – riskid on firmade jaoks liialt suured. Seda probleemi saaks leevendada riiklike institutsioonide abil, mis tegeleksid spetsiifilisemate probleemidega ja aitaksid riske maandada. Praegusel hetkel on riigi loodud programmide mõju teadus- ja arendustegevusele peaaegu olematu. Pakutakse välja 5-6 majandusklastri pidevat monitooringut rõhuasetusega tulevikuseirel ja programmide loomisel konkreetsele valdkonnale keskendumist. Eesti ei saa enam kauaks jääda odavaks allhankemaaks ja seega peab meil eksisteerima kvalifitseeritud tööjõud – insenerid ja tippspetsialistid. Oluliseks peetakse, et Eesti riik hakkaks rohkem kasutama riigitellimuste võimalusi rakendamaks uut tehnoloogiat ja laiendamaks Eesti kohati liiga väikest turgu. Eesti peaks ka keskenduma olemasolevate lahenduste ekspordile, eriti endistesse Nõukogude Liidu liikmesriikidesse, näiteks saaks sätestada Eesti antavale välisabile tingimuse, et kaasata tuleb eesti arendajaid. Üks valupunkte eesti ITK-sektori arengu planeerimisel on Eesti vähene võimekus riistvara tootmise ja arendamise alal. Spetsialistide puuduse leevendamiseks soovitatakse ühtsete teadus- ja õppestandardite kehtestamist, pidevat ja laiapõhjalist järelkasvu tekitamist läbi kraadi- ja doktoriõppe ning külalisõppejõudude kasutamist. Viimaseid võiks tulla rohkem erasektorist – siin oleks aga eelduseks, et õpetamise eest järgneb piisav kompensatsioon. Eesti kõrgharidusmaastikul paistab silma erialade vähene spetsiifilisus ning praktikasüsteemi nõrkus.

Advertisements
Sildistatud , ,

One thought on “1. loeng (5/9/2011)

  1. Peeter Normak ütles:

    Esimese ülesande lahendusena pakutud definitsioonid näitavad selgesti, et mõistele “infoühiskond” annavad erinevad allikad küllaltkti erineva sisu, alates väga üldisest määratlusest kuni suhteliselt konkreetsete omaduste loeteluni.

    Teise ülesande lahenduses on keskendutud momendi probleemide kirjeldamisele. Olulisem on siiski see, millised on probleemide võimalikud lahendused. Selles osas rõhutaksin riiklike meetmete/poliitikate olulisust: kiireks edasiminekuks on vajalik piisava ressursi eraldamine ning erinevate osapoolte kooskõlalised jõupingutused (mitte ainult riikidevahelised, vaid ka riigisiseselt).

    Kolmanda ülesande puhul lisaksin olulise probleemine Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika järjekindlusetuse. Näiteks IKT on Eestis kuulutatud võtmevaldkonnaks; samas pole siiani suudetud selles käiitada ühtegi riiklikku programmi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s