Ajateenistusest Staabi- ja Sidepataljonis – viimased tähelepanekud

Sõjaväeline täpsus

Koomiks: William Melancon “Broken and Unreadable”

Reamees K Kevadtormiaegne reddit’i leid, päris tabav. Selline huumor jääb vähemalt mõneks ajaks seljataha – ametlikult saime reservi vist 7. juunil, kuigi Sidekompanii tegi de facto sääred juba 3. (olgugi, et algselt oli plaanis meid õige tähtajani sportmängudega lõbustada)  ja Staabikompanii 4. Staap sai see-eest kohe pärast Kevadtormi linnaloa, samas kui Side ööpäevad läbi autopesulat hooras. Konserveeritavat tehnikat võis olla ~90 ühiku kanti ja nagu iga aasta, sai ka seekord kõik kardetust varem valmis. Mitu korda olen pidanud vastama küsimusele “Kuidas siis tunne on?” – paraku ei ole mingit erilist tunnet, oli 11 kuud teenistust, olid kõned, rivistus, laialiminek, aga tsiviilis tahab elu elamist ja polegi väga midagi sügavat lisada. Kuigi tõsi, korraks tundus küll, nagu nooremseersant K ütles: “Kõik on nii armsaks saanud.” : ) Üritasin sellest meie kohustuslikul esseekonkursil midagi kirjutada, ei saa just šedöövriks pidada, paraku : )

Pidin kiitusest pea krambid saama. Kui ma nüüd rängalt ei eksi, siis anti pärast Kevadtormi 5 kaprali auastet (sealhulgas mina) ja 4 seersanti (sealhulgas minu meeskonnaülem). Päris uhke RAU meeskond – 2 liiget ja 4 pulka. Ei teagi, kuidas meil nii hästi õnnestus silma jääda – tõsi, laisad me polnud kunagi (seersant motiveeris mind päris hästi) ja ühe sidejuhendi kirjutasime. Igatahes ei pidanud ma arvama, et olen niinimetatud ‘lambikapral’, küll aga oli suur minu üllatus, kui mind selle sama ajaveebi kirjutamise eest meenemündi ja raamatuga premeeriti. Noh, siinkohal võivad meie arvamused veidi lahku minna, aga minu arvates näitas see žest päris hästi, et Sidepataljonis ei kiideta ainult ustavaid parteilasi vaid suudetakse toime tulla ka vahel kriitilisemate arvamuseavaldustega, sest kaugeltki kõik, millest ma siin kirjutanud olen, ei meelita sirge selja ja seitliga tublisid Eesti poisse Sidepatti aega teenima ja nii mõnigi fraas võib panna konservatiivsema inimese pead vangutama.

Sidepataljoni meenemünt ja raamat "Raua Tänava Lahing"

Sidepataljoni meenemünt ja raamat “Raua Tänava Lahing”

Kevadtorm oli võrreldes ülejäänud ajateenistusega lihtne, meie meeskond sõitis välja vaid seitsmel päeval ja nendestki umbes pooltel kordadel polnud vaja mastegi püsti panna, laagris lahutas meelt enamasti üks prototüüplahendus, mille püstitamisaja me algselt 1,5 tunnilt 20 minuti peale suutsime viia. Tegime küll juhendi, aga kahtlustan, et järgmistel ajateenijatel tuleb ikkagi katse-eksituse abil osad asjad paika saada. Mõni kurtis, et igav oli, aga mina ei saa aru inimestest, kes ei suuda Internetist (kogu inimkonna teadmiste varasalv?) meelelahutust leida. Täiesti meeldiv oli taas Staabikompaniis higi valada, sattusid hea kaader ja head ajateenijad. Ülearused tunnid ööpäevast panime näiteks endale usaldatud tehnika hooldusesse – meie RAU saab tagasi antud tunduvalt paremas konditsioonis, kui me ta saime. Teipimise ja sildistamise põhjalikkuse järgi üksi oleks võinud meile mõlemale obsessiiv-kompulsiivse häire diagnoosida. Midagi erakordselt põnevat Kevadtorm 2013 meie jaoks kaasa ei toonudki. Keegi Bogdan käis öösel laagrites hulkumas. Keegi suutis Kaitseväe võrku ühendatult ilmselt nii rüvedaid saite külastada, et tekkis tõsine oht viiruse näol. (mina ja veel mõned sõltumatud eksperdid leiame, et ilmselt otsis reamees A kas kägistamis- või leedu kääbusporri) Üks relv läks kaduma. Üks mees magas sidevalves nii õnnetult oma käe ära, et ei suutnud sellega õigeaegselt telefoni vastu võtta. TeKo üritas grillida, aga see lõpetati üsna kiiresti ära. Need vist olidki suurimad pahandused. Kompanii ülem hiljem mainis ka, et tema kartis, et peab liigagi tihti mehi kartsa saatma näiteks purjuspäi väeossa ilmumise eest ja oli üllatunud, et terve aasta ei olnud tal ühtegi säärast probleemi. Ma ei tea kindlalt, aga võib arvata, et inimesed, kellel on (lõpetamata) kõrgharidus, 22-aastaselt kuupalk, mis ületab Eesti  mediaani kahekordselt ning tagatipuks selgeks tehtud Staabikompanii arusaamad korralikust sõdurist, ei kipugi väga baarikaklustesse või narkoärisse, et oma elu kaheks-kolmeks aastaks ära rikkuda.

Oleksin pidanud veel kord osa võtma üldfüüsilisest testist, kuid niiöelda ‘šlangisin selle ära’ sellega, et autojuhid pidid mõned veoautod ladustamisplatsile toimetama. Uute reeglite järgi oleksin oma eelmist tulemust korrates saanud 268 asemel 294 punkti. See kordamine oleks muidugi olnud üsna ebatõenäoline, kui võrrelda SBK ja AÜK koormust, aga kindlasti on tulevastel paksudest IT-meestest ajateenijatel hea teada, et nemadki on võimelised ÜFT’il ideaalilähedaseks soorituseks. Selle koha pealt veel nii palju, et kahjuks ei ole mul absoluutselt mõtet spekuleerida, kas järgmisel satsil saab Sidepataljonis parem või halvem olema kui meil, sest rotatsiooni käigus vahetub suur osa kompaniide juhtkonnast, tervele pataljonile tuleb uus ülem ja kuuldavasti on järgmisel aastal tõsine ikaldus instruktoritega. Võib oletada, et kuna suvine SBK on SiKo korraldada, ei saa see olema niivõrd kontimurdev kui anno domini 2012 suvi ja kui kaadrit on vähe ning üleajateenijatest seersante pole üldse, peaks muutuma äärmiselt keeruliseks nädalavahetuseks kedagi nii öelda ‘nussima’ jätta nagu oli meie ajal, kui seersant A alustas viimast voodirallide seeriat pühapäeva õhtul kell 21:57. Minu oletusi toetab veel seegi, et nüüd on ju olemas vähendatud koormusega ajateenistus. (oleks huvitav teada, kas viripillid ja simulandid saavad siis eraldi toa ka?) Aga paluks mulle mitte vihakirju saata ega aknaid sisse loopida, kui tuleb välja, et 2013. a. suvine SBK hoopis eepiliste proportsioonidega ‘mustikasse saamiseks’ kujuneb : ) Vihma ikka nii palju ei saa tulla, kui eelmisel aastal : ) Samas võrdluseks: õhutõrjel on lõunauinakud. Kindlasti saab olema palju asju, mis teile siin ei meeldi, aga uskuge mind, et hakkama saab.

Väike (numbriline) ülevaade minu ajateenistusest:

  • auaste: kapral
  • juhtimisõigused: B; C
  • päevi: 330
  • linnalubade suhe nädalavahetustesse: 17/47
  • seletuskirju: 3
  • korrapidaja või päevnik: 18 x 24 h
  • lisatoimkondi: –
  • kartsas: –
  • laatsaretis: –
  • režiimil: –
  • sanatooriumis: –
  • häiregrupi häireid: ~25
  • metsanädalate suhe nädalate koguarvu: 19/47
  • lõpurännak: ~53 km (ja kirsiks tordil põlvelt laskeasendi kaevik)
  • puhkusepäevi: ametlikult 15, koos nädalavahetustega 23 (+5 päeva reservieelset linnaluba)

Kuulsaid tsitaate, mis ainult meile nalja teevad:

  • “Ja ei lohista jalgu!”
  • “Ja vahest oma katelok peseb.”
  • “Veel tahan süia”
  • “Reamees Kull”
  • “Küsimus”
  • “Ja liigutab kiiremini Voll!”
  • “Kasarmus kalonnis kasarmus” [ehk “Kasarmupoolsest kolonnist kasarmusse”]
  • “Tahate seda gaašimaškides teha?!”
  • “Noh Smilinoff, mis nussite?”
  • “Vastutavad minu juurde!”
  • “Reamees Liivel peksab vist kõrgematel pööretel sitta sisse.”
  • “Masin väriseb all nii, et lööb paugu lahti.”
  • “Lekib teil nagu mahlakast ju!”
  • “Parem poooool…”
  • “Paigal marssss…”
  • “Te tahate lihtsalt šlangida.”
  • “Nii, NAK kuulab siia.”
  • “Tra mis nuss see on?”
  • “Otsige mõni pädevik, kes ampsab biiti.”
  • “A keda see ütleb?”
  • “Mesasja!?”
  • “Mehed, mehed, füüsiline kiht ja talupojamõistus!”
  • “Teie üksikvõitlejaoskused ei päde.”
  • “Sa oled homo…ooo…homospetsialist!”
  • “North Octopus Deluxe Ecosystem”
  • “Tublid eesti poisid!”
  • “Kõigile on alati autojuhtide vaba aega pinda käinud.”
EKV toitlustamise teemalise küsitluse tulemused

Foto: EKV toitlustamise teemalise küsitluse tulemused

Kuulsin kuskilt, et see aasta algab ajateenisus 1. juulist, 5 päeva pärast, kui see tõsi on. Blogi vaadatakse ka kahtlaselt palju. Natukene on minejatest kahju, peavad nad ikkagi järgmised ~300 päeva kasarmuringselt rühmalauluga söömas käima : ) Oo ja kui me 25-kraadise kuumusega hallis tolmulaadses liivas lahingvarustuses madalroomasime või 15-kraadise külmaga 3 tundi varitsuses passisime – ei meelita kindlasti tagasi. Aga hea vormi saab ja see tunne, kui kõik lõpuks seljataha jääb, on võrratu. Tead, et saad tulevikus hakkama ka – kui suudad 11 kuud vingumata ülematele alluda ja 16 tunniseid tööpäevi teha, siis mis see “täiskasvanuelu” ka ära ei ole. Tihtilugu tekib mõte, et “11 kuud minu parimast east on raisatud”, aga olgem reaalsed, ei teeks te mõne kuuga mingit uut Facebooki, pigem ainult suuga suure linna. Ja meestel algab parim iga üldse 40-st. Loodan, et keegi ei valmista oma perele häbi ja ei hakka laatsaretis 37.1 palavikku kurtmas käima või oma “kohanemisprobleemide” tõttu hullupabereid hankimas. (ka seda prooviti ja lõppes kas sellega, et lõpuks tuli ikka tööle hakata ja sisse sulanduda või siis juhi- ja relvalubade kaotusega ning oma elu mõneks ajaks ärarikkumisega) Saapad pange ööseks kappidesse ja ärge unustage, et kui te ei jõudnud 5-minuti putru 4 minutiga valmis, siis oleks pidanud varem alustama. Edu teile.

Advertisements
Sildistatud , , , ,