3. essee “Hea pildi saamise alused”

Link

Kui Romil kirjutab, et pildi väärtusest võib isegi poole anda järeltöötlus, on tal kahtlemata õigus, kui töötluse tulemus ongi eesmärk. Näiteks sellised või sellised fotomanipulatsioonid või piltide taastamine sellisel tasemel on võimalikud ainult tänu tänapäevasele tehnikale. Tulemused on imetlusväärsed, samas mina isiklikult hindan piltide juures märksa rohkem väheste vahenditega saavutatud häid tulemusi, kuna just nii tulevad välja fotograafi oskused, isikuomadused ja kunstianne. (Ansel Adams’i fotod 1940-ndatest, Chase Jarvis’e iPhone kaameraga tehtud fotod, Remo Savisaare loodusfotod)

Olen kuulnud nõuandeid heade fotode tegemiseks väga mitmest allikast ja isegi läbinud digifotograafia kursuse Janno Pugi käe all.

Üks, mida alati mainitakse, on kuldlõikest tulenev kolmandike reegel, mis on minu arvates hea nõuanne neile, kes lihtsalt ei oska ise head kompositsiooni välja mõelda. Pikemalt peatutakse sirge horisondi ja statiivi vajalikkusel. Peensusteni võetakse läbi teemad säriajast, fookuskaugusest, ava suurusest ja ISOst kuni RAW formaadi ja töötluseni välja. Need teadmised on kõik vajalikud, kuid lõpuks tunnistatakse ikkagi, et hea pildi võib saada ka automaatrežiimis ja odava tehnikaga, lihtsalt peab olema kannalik, pühendunud ja hea silmaga. Kahjuks tähendab see ka seda, et suurem osa inimesi ei hakka kunagi stabiilselt häid fotosid tegema.

Levinud probleem algajate fotograafide juures on minu arvates see, et vaadatakse liigselt teiste tehtud pilte ja üritatakse kopeerida. Tuhanded fotod päikeseloojangutest ja vee voolamisest võivad olla küll käeharjutuseks head, kuid lõpuks on tegu fotograafiamaailma ekvivalentidega popplaulude eestikeelsetele cover‘itele. Tehakse sama asja, ainult et kehvemini. Miks siis üldse teha?

Pean kord veel Romiliga nõustuma välgu kasutamise osas. Paljud kasutavad seda siis, kui pole vaja või jätavad kasutama, kui oleks vaja. Miks näeb nii tihti, et pressifotograafide kaamerad välguvad päise päeva ajal? Veel üks mõtlemise koht on, kas välgu peab alati suunama objektile? Võib-olla peaks ta hoopis olema suunatud lakke või mõnele matile esemele? Võib-olla oleks targem oodata sobilikku looduslikku valgust?

Mulle võib ette heita, et ma räägin palju aga ütlen vähe. Kui rääkida Fotograafiast suure algustähega, ei ole teemaks mitte disain vaid kunst, kus pea kõik on subjektiivne, kus Canon ei ole parem kui Nikon, 10 megapikslit parem kui 7 ega sile nahk parem kui kortsuline. Eneselt peaks eelkõige küsima: “Kuidas panna see foto toimima?”, “Kuidas see foto kedagi kõnetada võiks?”, “Mis teeb selle foto eriliseks?”.

Advertisements
Sildistatud

One thought on “3. essee “Hea pildi saamise alused”

  1. romilrobtsenkov ütles:

    awesome, et mind on tag-itud, esseel had mõtted küljes, lahedad lingid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s